Ajaloost

Epra küla kuulus 1601. a revisjoni andmeil Vastemõisa alla. Vanematel andmetel märgitakse küla Eppekylli nime all. Külas oli 17 talu ja 5 pobulit 5 7/8 adramaaga.

Uudeküla (Uddekyla) kuulus 1624. aastal Vastemõisa alla, kuid oli Poola-Rootsi vaheliste sõdade mõjul ja haiguste tagajärjel tühi. 1638. aastal tulnud siia elama kaks uusasukat: saarlane Hansz ja Peter Haapsalust.

Käliste (Kelist) küla märgitakse 1601. a revisjonis koos Sürgavere külaga, kus oli 14 talu ja 3 pobulit 2 3/8 adramaaga. 1624. aastal oli küla tühjaks jäänud. 1682. a märgitakse Kellisz, Andrezst, Poyo, Konzsi ja kubjas Tinte, Jürgenit.

Kabila küla Polli talu maadel asunud rahvapärimuse järgi kabel. Arvatavasti on küla selle järgi oma nime saanud. 1559. a revisjonis on Kabila küla Kabella nime all.

Kerita küla on üks vanemaid külasid. 1638. aastal kuulus küla Lõhavere mõisa alla. Kerita küla suurus oli 2 5/8 adramaad. Talu suurus võis olla  1/8 või koguni 1/16 adramaad. Vanimatest taludest märgitakse revisjonides Uddo Tõnnest, Rulli Andrezst, Harjo Hansenit ja Abia Hanszu

17 ajandi alguses kannatas piirkond rängalt Liivimaa pärast peetud Poola-Rootsi sõdades (1624. a olid Käliste, Sürgavere, Uudeküla inimtühjad) ja Põhjasõjas (septembris 1703. a) põletati Sürgavere mõis maha. 1710. a laastas piirkonda katk.

Suure-Jaani ja Viljandi kihelkonnas sündis 1890. aastal Sürgavere vald (Sürgavere ja Lõhavere ühendamisel). Selles vallas oli 250 talundit.

1921 aastal tegutsesid Sürgavere Lugejate Ring, Sürgavere Vabatahtlik Tuletõrje Ühing ja Mudiste-Võhmaküla Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. 1921. aastal moodustati Kerite-Kereme Masinatarvitajate Ühing, millega osteti kahe aasta pärast lokomobiiliga rehepeksugarnituur.

Lemmejõel asuvas Tammeveskis valmistati jahu, lõigati laudu ja kanditi palke.

Ühispank loodi 1928. aastal. Sürgavere vallas oli 1935. aastal 1594 elanikku. Talundeid oli 316, nende kasutada oli 7559 ha maad. Üldse oli valla pindala 81 ruutkilomeetrit.

  1. a jaotati Sürgavere vald Taevere, Olustvere ja Vastemõisa valdade vahel.

1950 – 1959  oli piirkond Suure–Jaani rajooni Suure-Jaani külanõukogu valduses.

1992 aastast kuulus Sürgavere piirkond Suure-Jaani valla alla.

Alates 2006. a kuulume  Suure-Jaani, Olustvere ja Vastemõisa valla ning Suure-Jaani linna ühinemisel loodud Suure-Jaani suurvalla alla.

Lisa kommentaar